Refereering artiklist "Как разговаривать с маленьким ребенком: 3 важных принципа". Artikkel põhineb Dana Suskind'i raamatul Thirty Million Words: Building a Child’s Brain.
Hiljutised uuringud on näidanud, et lapse ja hiljem täiskasvanu eduka toimetuleku ülioluliseks eelduseks on see, kui palju temaga esimese eluaasta jooksul räägiti.
Otsest kontakti täiskasvanuga ja tema juttu ei asenda ükski ekraan ega heliline (rääkiv) mänguasi. Kuid siingi on olulise tähtsusega suhtlemise sisu ja kvaliteet - lapsele suunatud kõne peab olema sisukas ja piisavalt mitmekesine. Lapse aju ei ole kann, mis säilitab endas kõik, mis sinna valatakse. Info säilitamiseks vajab aju tagasisidestamist. Selleta on aju justkui sõel, mis endast enamiku infost seda salvestamata läbi laseb. Keelt ja kõnet ei ole võimalik passiivselt õppida. See on võimalik vaid vastastikuse tagasisidestamise (eelistatult positiivse) ja sotsiaalse suhtluse abil.
Lapsega suhtlemisel on oluline silmas pidada 3 aspekti:
lapsele häälestumine, temaga otsene suhtlemine ja dialoogis olemine.
Lapsele häälestumine on vanema teadlik soov märgata seda, mis on lapsele huvitav, osaleda selles ja rääkida sellest lapsega. Oluline on teada seda, et laps on võimeline keskenduma ainult sellele, mis teda huvitab. Huvitavat tegevust saatvaid sõnu jätab laps meelde paremini, kui mittehuvitava tegevusega kaasnevaid sõnu. See on ka uuringutega kinnitatud.
Vajalik on olla lapsega samal tasemel - istuge tema juurde põrandale, kui ta mängib põrandal, või võtke ta sülle, et ta näeks maailma samalt kõrguselt kui teie. Lapsega rääkides lihtsutage enda kõnet. Ka nö ninnunännutamine (pudikeel) aitab kaasa lapse aju arengule. Uuringud on näidanud, et 2-aastased, kelledega vanemad 11-14 kuu vanuses pudikeeles rääkisid, teadsid kaks korda rohkem sõnu, kui need lapsed, kellega vanemad ei olnud ninnunännutanud. Lihtasad sõnad suunavad lapse tähelepanu sellele, mida räägitakse ja kes räägib, julgustades teda oma tähelepanu pingutama.
Suhelge lapsega aktiivselt. Rääkides kõigest, mida teete, ümbritsete lapse kõnega. See suurendab lapse sõnavara ja annab lapsele heli (sõna) ja tegevuse vahelisest seost arusaamise. Kommenteerige ka lapse tegevusi: "Leidsid võtmed. Suhu võtmed ei käi. Võtmeid ei saa närida. Võtmed ei ole söök. Paneme võtmed riiulile.".
Väikelapsega rääkides püüdke vältida esemeid või inimesi märkivaid asesõnu või teisi abstraktseid ning lapse jaoks hoomamatuid väljendeid. "Mulle meeldib sinu joonistus" mitte "Mulle meeldib see" - asjadel peab olema lapse jaoks nimetus.
Keele õppimisel kasutab laps mittetäielikke sõnu ja lauseid. Täiendaga lapse lauseid. Lapse lauset "Koer on kurb" võib täiendada "Väike koer on kurb". Selle asemel, et öelda: "Läheme tuttu" võib öelda: "Sinu silmad on juba unised. On väga hilja ja sa oled väsinud". Aja jooksul muutub ka lapse kõne keerulisemaks. Täiendused, detailiseerimine ja uute lausete moodustamine võimaldab teil olla paar sammu lapse arengust eespool julgustades teda keerulisemaks ja mitmekesisemaks suhtlemiseks.
Arendage dialoogi. Dialoog on repliikide vahetamine. See on lapsega suhtlemise kuldreegel ning parim viis lapse aju arendamiseks. Lapsega aktiivseks suhtlemiseks on teil vaja häälestuda lapse tegevusele ning anda lapsele aega leida õigeid sõnu ja fraase. On ju igas dialoogis vaja järgida rollide (kuulaja-rääkija, küsija-vastaja) vaheldumist. Lisaks ilmestage enda juttu miimika ja žestidega, et laps saaks teid jäljendada.
Küsimused, millele saab vastata "jah" või "ei" ei vii daloogi edasi ega aita kaasa lapse sõnavara laiendamisele. Dialoogi toetavad küsimused "kuidas?" või "miks/mille pärast?". Neile ei saa vastata ühe sõnaga. Neile küsimustele vastust otsides, aktiveerub ajus mõtteprotsess, mis lõppkokkuvõttes viib parema porbleemide lahendamise oskuseni.
Viide artiklile:
http://www.psychologies.ru/roditeli/children/kak-razgovarivat-s-malenkim-rebenkom-tri-vajnyih-printsipa/?fbclid=IwAR0JsBJZfz34zuWU93aZd9Hl-Ssk5sEsYKXPBjqXOpK_nWz8iz-B5KllbOg