Oleme loonud keskkonna, mis soodustab teismeliste ärevust ja vähendab nende vastupidavust ning kohandumisoskust. Noorukite ärevuse tõus peegledab ühiskondlikke ja kultuurilisi muutusi, mis on viimastel aastakümnetel aset leidnud.
1. Nutimaailm pakub võimalust põgenemiseks ebamugavast ja ebameeldivast pärismaailmast. Kasvamas on põlvkond, kes ei oska taluda ebamugavusi ja nendega toimetulekuoskuseks on põgenemine virutaalmaailma.
2. Õnnelik ja edukas olemine on kohustus. Ebamugavad ja negatiivsed tunded ei ole lubatud.
3. Vanemate kiitus on ülepingutatud ja nende ootused lapsele irreaalsed. See asetab lastele pideva surve vastata kõrgetele ootustele ning toob kaasa hirmu ebaõnnestumise ees. Eksimine ei ole lubatud.
4. Vanematest on saanud laste personaalsed assistendid ja managerid, kes siluvad lapsele teed eduka tuleviku poole.
5. Lastel on vähesed emotsionaalsed oskused. Keskendudes vaid akadeemilistele oskustele ja edukusele on kõrvale jäetud emotsionaalsete oskuste õpetamine. Lapsed ei tea, kuidas hoolitseda oma tunnete eest, kuidas toime tulla stressiga, kuidas end sisemiselt tasakaalustada.
6. Vanemad ei ole enam juhendajad, neist on saanud vaid kaitsjad. Arvatakse, et laps ei tohi kogeda mingeid emotsoionaalseid ja füüsilisi traumasid. Lapselt on võetud võimalus õppida toime tulla väljakutsetega.
7. Vanemad ei oska lapsele õpetada hirmudega toime tulemist. Ilma isikliku kogemusteta, vanema tasakaaluka juhendamise ja julgustamiseta, ei teki lapses kunagi enesekindlust, et seista vastamisi oma hirmudega.
8. Vanemad ei suuda taluda vanemlusega kaasenevaid hirmu ja süü tundeid, mis neis endis aeg-ajalt tekkida võivad. Nad ei luba oma lastel näha, et ka nemad tunnevad hirmu ja süüd õpetades sellega, et ebamugavad emotsioonid on talumatud ja lubamatud.
9. Lastele ei anta mängimiseks piisavalt aega. Laste aeg on üleorganiseeritud täiskasvanute reeglite järgi. Struktureerimata näng õpetab lastele oskust lahendada erimeelsusi täiskasvanud kohtunike abita. Üksi mängimine õpetab, kuidas olla üksi oma mõtetega ja tunda end iseendaga olles hästi.
10. Perehierarhiad on paigast ära. Vanemad on lapsed tõstnud hierarhia tippu, kus laps vastutab pere eest. Lapse vajadus on, et vanemad juhiks ja vastutaks, isegi, kui ta pealtnäha ei ole kõigega nõus, mida vanemad nõuavad. Kui perehierahia on paigast ära, tõuseb laste ärevuse tase.
Viide artiklile:
https://www.psychologytoday.com/us/blog/what-mentally-strong-people-dont-do/201711/10-reasons-teens-have-so-much-anxiety-today?fbclid=IwAR11TA5brahHBliKumgt5Lu2ZOJ9lEAPjHYQv8x46jRHTYG51MthLv8XfGw